24. august

  • 24.08.1888 sündis Jõhvi vallas talupidaja peres Kohtla-Järve kaevanduse haigemaja ja ambulatooriumi juhataja doktor Herman KURBA. Alghariduse omandas ta Tallinnas, seejärel astus 1910. Hugo Treffneri gümnaasiumi, mille lõpetamise järel Tartu Ülikooli
    arstiteaduskonda. Eesti Vabadussõjas oli vabatahtlikuna Kuperjanovi pataljonis algul velskrina, hiljem sanitaarosakonna ülemana. Vabadussõja lõppedes jätkas ülikooliõpinguid. 1924.a. lõpetas ülikooli. Suunati Viru-Nigulasse jaoskonna tervishoiuarstiks. kus töötas 1934.aastani. H. Kurba oli aktiivne seltsielutegelane. Jätkas arstitööd Sondas ja Järva-Jaanis, 1937.a sügisel valiti ta Kohtla-Järve haigekassa ambulatooriumi ja 1938.a juunist haigemaja ja ambulatooriumi juhatajaks. Oli range ja korda nõudev arst – arvatavasti aitas sellele kaasa ka tema töö Viru-Nigulas, kus tervishoiuarstina tuli kontrollida paljusid asutusi ja koole. On teada, et uute majade (konkreetselt on teada Kohtla-Järve kaevanduse uue algkoolihoone) avamisel kardeti kõige rohkem dr. H. Kurba kontrolli – maja pidi tõesti väga korras olema, et temalt allkirja vastuvõtuaktile saada.
  • 24.08.1918 sündis Narvas soomepoiss Karl KUUSK, kes läks
    sepaametist 30.11.1943.a. madruseks Soome laevastikku. Tema sõjateele pandi kriips peale 18.09.1944.a-l, kui ta Eestisse saadeti.  K. Kuusel aga õnnestus pääseda Rootsi ja 1949. Argentiinasse Buenos-Airesesse. (2001.a andmeil elab seal).
  • 24.08.1935.a-l sündis Narvas arstiteadlane, meditsiinikandidaat (1968.a-st) Tiiu OLM, kes spordiarstina sai 1985.a-l Eesti NSV teenilise sporditegelase aunimetuse.
  • 24.08.1954.a-l sündis Kohtla-Järvel kirjandusteadlane ja
    -kriitik Sirje Olesk (neiuna Mägar), kes oma uurimustes on
    põhitähelepanu pööranud eesti luuleteooria algaastatesse.
  • 24.08.1996.a-l avati mälestuskompleks Kukruse sõjavangilaagris 1945-1949.a-il surnud 44 sakslase mälestuseks. Mälestuskompleksi rajamisel oli suur osa endisel vangil Otto Petersenil, kes otsis välja dokumentaalsed tõestused ja aitas ka rahaga. Käesoleva aasta 10. augustil avati samas ka mälestuskivid, kus on peal maetute nimed. Viimaste uuringute kohaselt on maetuid rohkem. Oma sõnavõtus 10. augustil 2002 toonitas Otto Petersen, et praeguseks on välja selgitatud 54 maetu nimed, ka need on nüüd kivil. Selle mälestuskompleksi lõplikul kordategemisel oli suur osa rahvusvahelisel noortelaagril, mis töötas Saksa Sõjahaudade Hooldeliidu egiidi all.
    Muuseumi ja Ida-Viru SOMSi arhiivi alusel Arthur Ruusmaa.
  • 24.08.1916 sündis raamatu- ja kirjakunstnik Villu TOOTS. Ta on teinud mitmeid eksliibriseid ka meie kandi inimestele. V. Tootsi pisigraafikanäitused on olnud ka Põlevkivimuuseumi näitusesaalides. V. Toots suri 10.04.1993