18.08.1908.a. sündis laulja Miliza Korjus, kel olid tihedad sidemed meie kandi laulja Tooni Krooniga. M. Korjus suri 26.08.1980.a.
18.08.1917.a. sündis vaivaras Ralf NEEROT, kes leidis rakendust
Eestimaa Õlikonsortsiumis Sillamäel. Siin algas ka tema aktiivne
sportlik tegevus kohalikus ÜENÜ spordiosakonnas. Tema parimad tulemused – 50.77 meetrit odaviskes oli sel ajal Virumaa edetabeli 4. tulemus ja töstmises omistati talle ÜENÜ rekordmärk. Hilisem tee viis ta elama Kohtla-Nõmmele, kus jätkas oma eduteed spordirajal, hiljem ka veteranide seas. Kohtla kaevanduses saavutas ka aukaevuri tiitli.
Tema kõrgeim tulemus oli 1938.a. Virumaa meitsritiitel töstmises.
Suurem osa tema spordidiplomitest on tallel Põlevkiivmuuseumi kogudes, siin on lisaks spordiloolisele küljele ka tore ülevaade tolleaegsest diplomikujundusest, sest kohalike võistluste diplomid tehti kohalike kunstnike poolt ja kohapeal. Siit oleks nii mõndagi
kõrva taha panna tänestel võistluste korraldajatel.
18.08.1918.a. sündis Siberis Arnold VILDE, kes 1925.a. tuli Eestisse ja 1936. a-st on seotud Virumaaga. Talle kuulusid Virumaa meistritiitlid kreeka-rooma maadluses 1929, 1940 ja 1944 -1949.a. 1945-1949 oli viiekordne Virumaa poksimeister ja 1944-1949 kuuekordne hõbemedalimees Eesti esivõistlustel kreeka-rooma maadluses ja vabamaadluses. 1946-1949.a-il saavutas veel ka neli hõbemedalit Eesti poksiesivõistlustel. 1947.a-l oli “Kalevi” meister vabamaadluses. A.Vilde on kauaaegne spordielu korraldaja Virumaal. Pärast treenerite kursuste lõpetamist Moskvas sai ametisse Kiviõli tööstuskooli treenerina.
18.08.1934.a. saabus Tallinna Soome Vabariigi president P. E. Svinhufvud, kes visiidi käigus peatus ka Toilas.
18.08.1956.a. arvati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Narva linna administartiivpiiridesse Jõhvi rajooni Alutaguse külanõukogust Narva sovhoosi ja Balti Soojuselektrijaama maakasutajate maad.
18.08.1988.a. toodi esmakordselt välja Jõhvi linna lipp Rahvarinde
poolt korraldatud ökoloogialasel miitingul.
18.08.1916.a. sündis Lääne-Virumaal Vihula vallas ooperilaulja Ants AASMA, kes õppis Rakvere Gümnaasiumis. 1938.a-st on Estonia teatri ooperikoori lauljaks, 1945.a-l sai temast Estonia teatri ooperi- ja operetisolist. Oli selles kohal ametis 1971.a-ni. Tihti on esinenud kontsertlauljana. Väga populaarne oli Estonia teatri meeskvartett koos Enno Eesmaa, Ahto Habajärve ja Teo Pensaga
A. Aasma suri tallinnas 29.04.1984.a-l. (S.Hurma materjalid).
Arthur Ruusmaa, kasutatud muuseumi ja Lembir Kiisma materjale.
18. august
Eestimaa Õlikonsortsiumis Sillamäel. Siin algas ka tema aktiivne
sportlik tegevus kohalikus ÜENÜ spordiosakonnas. Tema parimad tulemused – 50.77 meetrit odaviskes oli sel ajal Virumaa edetabeli 4. tulemus ja töstmises omistati talle ÜENÜ rekordmärk. Hilisem tee viis ta elama Kohtla-Nõmmele, kus jätkas oma eduteed spordirajal, hiljem ka veteranide seas. Kohtla kaevanduses saavutas ka aukaevuri tiitli.
Tema kõrgeim tulemus oli 1938.a. Virumaa meitsritiitel töstmises.
Suurem osa tema spordidiplomitest on tallel Põlevkiivmuuseumi kogudes, siin on lisaks spordiloolisele küljele ka tore ülevaade tolleaegsest diplomikujundusest, sest kohalike võistluste diplomid tehti kohalike kunstnike poolt ja kohapeal. Siit oleks nii mõndagi
kõrva taha panna tänestel võistluste korraldajatel.
poolt korraldatud ökoloogialasel miitingul.
A. Aasma suri tallinnas 29.04.1984.a-l. (S.Hurma materjalid).
Arthur Ruusmaa, kasutatud muuseumi ja Lembir Kiisma materjale.