15.08.1892.a-l sündis Kohtlas tulevane veltveebel Johannes VICHMANN. Ta lõpetas Rakvere linnakooli ja sellele järgnes teenistus tsaariarmees (1913-1918). Sõjaväljal tuli tal olla I maailmasõja rinnetel 09.08.1914-03.03.1917. 1918.a-l tuli tagasi Eestisse ja sekkus Vabadussõtta kaitseliitlasena ja juba 7.02.1919.a. teenis soomusrongide diviisi staabis veltveebel-kirjutajana. Tema teeneid Vabadussõjas märgiti I liigi 3. järgu Vabadusristiga. Edasi teated kaovad, kuid on märge, et on surnud peale 1931.a-t.
15.08.1902.a-l sündis Võrumaal Juhan LÜÜDE, kes õppis Tallinna Sõjakoolis, mille lõpetamise järel teenis soomusrongide rügemendis
Valgas. Siit suunati Järva maleva instruktoriks ja peagi oli Kaitseliidu Narva Maleva instruktor Narva-Jõesuus. Sportlik edu saatis teda sõjalis-sportlikel aladel. Tema juhtimisel rajati Vaivara Vaivara maleva laskerada, ta juhatas Narva-Jõesuu spordiseltsi “Kalevala”. Tema teeneid hinnati Kaitseliidu Valgeristi 3. järguga, Kotkaristi 5. järguga, Noorte Kotkaste aunärgi ja Kodukaitse teenete märgiga.1941.a. juunis küüditati leitnandi aukraadis J. Lüüde Norilski vangilaagrisse, kus ta suri loomulikku surma.
15.08.1924.a.-l sündis Narva-Jõesuus tulevane soomepoiss Aleksander KOTKA, kes eraelus pidas lukksepa ametit. Pärast teenistust Saksa armees siirdus 20.04.1944.a-l Soome ja suunati väljaõppele Taavettisse, kust peagi sekkus tõrjelahingutesse Viiburi lahel ja Vuoksel. Sõjamehetee sai otsa 19.08.1944.a-l, mil anti välja NSVL-le ja suunati Kehra õppelaagrisse, kus peagi arreteeriti ja 1945.a-l mõisteti talle 15+5 Karaganda vangilaagrites. Ära istus pool ajast. 1955.a-l tuli tagasi ja hakkas ametisse treialina Tallinnas.
Samal päeval aasta hiljem (15.08.1925) sündis Kunda vallas Johannes Hindrek HANNUS, kes põllumehena läks Soome 05.11.1943. Suunati väljaõppele Porokylässe ja Jalkalasse. Peagi tuli võidelda tõrjelahingutes Karjala kannasel, kus Ähijärve lahingus 14.06.1944.a. sai haavata. Lahinguteed märkis 2. klassi Vabadusmedal. Oma väeossa ei jõudnudki tagasi, sest 19.08.1944.a.-l saadeti Eestisse ja võitles Tartu rindel. Siit taandus koos Saksa vägedega Saksamaale. Rändas edasi Austraaliasse, kus jätkas oma Eestis alustatud põllumeheametit ja pidas veisefarmi.
15.08.1935 sündis Püssi vallas kuduja Eevi AASSALU, kes oli Eesti NSV V Ülemnõukogu saadik (15.03.1959-17.03.1963.)Muuseumi materjalide põhjal Arthur RUUSMAA.
15. august
Valgas. Siit suunati Järva maleva instruktoriks ja peagi oli Kaitseliidu Narva Maleva instruktor Narva-Jõesuus. Sportlik edu saatis teda sõjalis-sportlikel aladel. Tema juhtimisel rajati Vaivara Vaivara maleva laskerada, ta juhatas Narva-Jõesuu spordiseltsi “Kalevala”. Tema teeneid hinnati Kaitseliidu Valgeristi 3. järguga, Kotkaristi 5. järguga, Noorte Kotkaste aunärgi ja Kodukaitse teenete märgiga.1941.a. juunis küüditati leitnandi aukraadis J. Lüüde Norilski vangilaagrisse, kus ta suri loomulikku surma.