08.08.1220.a. ristisid Läti Henrik ja noor preester Theoderich
eestlasi Nurmekundes, Järvas, Virumaal (tõenäoliselt Ebavere mäel), Mõhus, Vaigas, Jogentagas. Varsti pärast seda läks Theoderich uuesti Järva- ja Virumaale ning kavatses siia paigale jääda, kuid taanlased riisusid ta paljaks ja saatsid tagasi.
1815Napoleon Bonaparte alustas teekonda Püha Helena saarele eluaegsesse maapakku.
08.08.1821 sündis Rägavere vallas Põlula külas orelimeister Gustav NORMANN, kelle esimene orel valmis 1847.a-l Tallinna Pühavaimu kirikule. Üldse on G. Normann ehitanud 25 orelit, nende hulgas on ka Haljala kirikule ehitatud orel. Hulgaliselt tegi ta ka koduoreleid. Tänaseni on säilinud 10 G. Normanni tehtud orelit, neist suurim on Tallinna Jaani kirikus (1869.a-l tehtu). Ta on ehitanud ka rida oreleid Soomes. G. Normann suri Tallinnas 18.01.1893.a-l.
Tema mälestust tähistati hiljuti orelifestivaliga Lääne-Virumaal
ja võib lisada, et Eesti tuntumate orelimeistrite Kriisade kohta võib praegu näitust vaadata Võrumaa muuseumis.
08.08.1896.a-l sündis Pärnus sõjaajaloolane Georg LEETS, kelle sõjamehetee kulges I maailmasõja ja Éesti Vabadussõja rinnetel. Pärast Kõrgema Sõjakooli lõpetamist 1932.a-l alustas teenistust Narvas, sellele järgnes Tartu ja Tallinn. Vabadussõja teeneid hinnati I liigi 3. järgu ja II liigi 3. järgu Vabadusristidega. 1939.a-l määrati G. Leets Eesti suurtükiväe inspektoriks. Pärast Eesti sõjavägede likvideerimist määrati G.Leets Eesti Territoriaalkorpuse 180. diviisi suurtükiväe ülemaks, kuid siin ei olnud ta kaua, sest arreteeriti 1941.a-l ja suunati 10 aastaks Norilski vangilaagrisse.1956.a-l rehabiliteeriti. Tema teeneks Eesti sõjaajaloo alal on uurimused ja raamatud Eesti vabadussõja ajaloost: “Kuidas algas Vabadussõda 15 aasta eest” (1933.a-l.); “Narva lahing 28.novembril 1918.aastal” (1939) ja postuumselt 1980.a-l “Abram Petrovitð Hannibal” ( viimane vene keeles). G.Leetsi maine teekond lõppes 18.10.1975.a-l Tallinnas.
08.08.1902.a-l sündis Sillamäel maalikunstnik Nikolai James BERGHOLTZ, kes üldhariduse sai Petrogradis ja samas õppis ka kunsti A. Maksimovi (1918-1919), E. F. von Liphardti 1920 ja Tallinnas A.Kaigorodovi juures. Täiendas end Müncheni Kunstiakadeemias A. Janki loomamaaliklassis. Temast kujunes eesti silmapaistvaim animalist. Suri 04.08.1977.a-l Saksamaal .(L.Anupõllu andmed).
Soomepois Lembit Neidre sündis 08.08.1924.a-l Kunda vallas. Üliõpilasena läks vabathtlikuna Soome 04.02.1944.a-l, suunati väljaõppele Jokelasse ja Järvenpää sideüksusesse. Osales tõrjelahingutes Viiburi lahel ja Vuoksel. Sõjatee sai otsa 19.08.1944.a-l, mil saadeti Eestisse Kehra laagrisse. Peagi õnnestus tal õppima minna ja 1951.a.l lõpetas TPI keemiainsenerina ning töötas Eesti Tööstusprojektis.
1945 Nõukogude Liit kuulutas Jaapanile sõja ning tungis Mandzuuriasse.
08.08.1969 sündis maletaja Monika Tsõganova, kelles maletajatee algas Kohtla-Järvel. Ta on mitmel korral kaitsnud Kohtla-Järve linna maleau võistlustel Eesti eliitvõistkonna vastu (võistlused olid Kohtla-Järve linna juubelisünniüpäevade raames).
1974 USA president Richard M. Nixon teatas seoses Watergate´i skandaaliga oma tagasiastumisest.
1995 Itaalias vabastati taas “aidsijõuk”, kes röövis panku teadmises, et seaduste kohaselt ei saa sellesse surmavasse tõppe haigestunuid vangi panna.
2008 algasid Olümpamängud Pekingis.
2008Vene vägede agressioon kaasmaalaste kaitse vajadusel Lõuna-Osseetiasse (Gruusia/Georgia).
Arthur RUUSMAA interneti ja muuseumikogude materjalide põhjal.
8. august
eestlasi Nurmekundes, Järvas, Virumaal (tõenäoliselt Ebavere mäel), Mõhus, Vaigas, Jogentagas. Varsti pärast seda läks Theoderich uuesti Järva- ja Virumaale ning kavatses siia paigale jääda, kuid taanlased riisusid ta paljaks ja saatsid tagasi.
Gustav NORMANN, kelle esimene orel valmis 1847.a-l Tallinna Pühavaimu kirikule. Üldse on G. Normann ehitanud 25 orelit, nende hulgas on ka Haljala kirikule ehitatud orel. Hulgaliselt tegi ta ka koduoreleid. Tänaseni on säilinud 10 G. Normanni tehtud orelit, neist suurim on Tallinna Jaani kirikus (1869.a-l tehtu). Ta on ehitanud ka rida oreleid Soomes. G. Normann suri Tallinnas 18.01.1893.a-l.
Tema mälestust tähistati hiljuti orelifestivaliga Lääne-Virumaal
ja võib lisada, et Eesti tuntumate orelimeistrite Kriisade kohta võib praegu näitust vaadata Võrumaa muuseumis.
Arthur RUUSMAA interneti ja muuseumikogude materjalide põhjal.