06.08.1889.a. sündis Mustvees tulevane Kohtla-Järve konstaabel August MIKKOR. Sportlasena kuulus spordiseltsi “Võimula” raskejõustiku osakonda ja 7 aasta jooksul võistles maadluses ning tõstmises.
1938.a-l valiti spordiseltsi “Võimula” esimeheks, samal ajal oli
ka aktiivne kaitseliitlane ja selle töö eest pälvis Kaitseliidu Valgeristi. Tema töökohaks oli politseijaoskond endises Pavandu kõrtsis, mille rehetare osas oli spordiseltsi “Võimula” treeningruumid. On teada, et A. Mikkoril oli nn.”raske rusikas” ja selle tugevust said tunda ka mitmed kohalikud kaagid ja see profülaktika oli tunduvalt tulemuslikum kui paberimäärimine. Konstaabel oli niivõrd au sees mees, et keegi tema “meetodi” peale kaebama ei läinud ja lahku mindi hoopis sõpradena või arusaajate inimestena. 1940.a.septembris A. Mikkor arreteeriti ja viidi Rakvere vanglasse ja siit edasi Komi vangilaagrisse, kus 1941.a. talvel jäi A. Mikkori süda seisma.
06.08.1895.a-l õnnistati sisse Toila surnuaia kabel, mis maksis 600
rubla ja ehitusmeistrina oli kirjas Jaan Lindemann.
06.08.1905.a-l algasid Edise mõisas kolm päeva kestnud Alutaguse
esimene Põllu- ja käsitöönäitus, mille korraldasid Jõhvi, Vaivara ja
Kuremäe põllumeeste seltsid. Väljapanekud olid toredad ja piletiga
külastajaid registreeriti 2380. Üleüldine sissetulek oli 776 rubla
ja pool sellest läks kulude katteks. Välja anti 72 auhinda ja üldine
kord näitusel oli kõigiti hää ja eeskujulik.
06.08.1905.a-l sündis Narva-Jõesuus tulevane soomepoiss Aleksander TUUDER, kes ametilt oli puusepp. Eesti Kaitseväes jõudis kapraliks. Soome läks ta 14.02.1944.a-l ja suunati väljaõppele Jokelasse ja Uusisaarisse. Siit läks lahingutesse Viiburi lahele ja Vuoksele.19.08.1944.a. suunati tagasi Eestisse. A. Tuuder läks ära metsa ja hakkas metsavennaks. Langes kokkupõrkes NKVD vägedega 27.03.1951.a-l.
06.08.1919.a.-l sündis Virumaal Kunda vallas tulevane soomepoiss Artur IVANOV, kes siirdus Soomemaale 24.04.1943.a-l ja suunati meremehena lahingutesse Rajajoele ja siit väljaõppele Jalkalasse. A. Ivanov langes 10.06.1944.a-l Karjala kannasel Jäppilä lahingus.
06.08.1922.a.-l sündis Kunda vallas tulevane soomepoiss Roland Adolf LIIVA, kes meremehena alustas teenistust Saksa armees ja siit siirdus Soome 29.10.1943.a-l ja teenis soome mereväes. Tema lahinguteed lõppesid 18.09.1944.a-l ja Eesti asemel õnnestus tal pääseda Rootsi. Suri Gõteborgis 15.01.1983.a-l.
06.08.1909.a-l sündis Narva-Jõesuus tulevane soomepoiss Voldemar TIMUSKA, kes oli Narva spordiseltsi “SPARTA” asuatajaliige ja hiljem kauaaegne juhatuse liige.
Ajaleht “Uus Eesti” 06.08.1938.a-l.
“Õhupall Leningradist Kiviõlli.
Eile nähti Püssi-Lüganuse piirkonnas õhupalli, mis pealtvaatajate jutu järgi on maha langenud Lüganuse lähedale metsa. Ümbruskonna
elanike poolt alustati mahalangenud õhupalli otsimist, kuid õhtuni
ei õnnestunud seda veel leida. Arvatakse, et õhupall on üles lastud Leningradist, ning tuulega siia triivinud.”
Samas lehes oli veel artikkel Kohtla-Järve laulupäevast.
“Kohtla-Järve I Laulupäeva puhul, milline teatavasti tõotab üsna suu
reks kujuneda oma poolteisetuhande tegelasega, ehitati uus laululava, milline juba valminud. Laululava on ehitatud pordiväljakule ja jääb püsivehitusena alale, kusjuures teda staadionul kasutatakse spordivõistluste puhul tribüünina. Lava läks maksma 3500 krooni.” P.S. Siia võib juurde lisada, et see-laululava tribüün on tänaseni
kasutatav tribüünina.”
06.08.1946.a.-l sündis Tallinnas arhitekt Raal KIVI, kes on kavandanud kaevandatud aladele Kohtla-Järve Lõuna mikrorajooni (planeering ja hoonestus 1969-1972) praegune Outokumpu ja Sinivoore piirkond ja ka mõnigane osa Katse tänavast (bussijaamapoolne osa.).
06.08.1923.a-l sündis Narvas tulevane politseinik ja soomepoiss Woldemar SELKE. Läks Soome 11.09.1943.a-l ja võitles Rajajoel, siit suunati väljaõppele Jalkalasse ja hiljem Taavettisse. Tema sõjamehetee kulges madrusena, Eesti Kaitseväes oli ta kapraliks jõudnud. Sõjatee lõppes Soomemaal 19.08.1944.a, mil ta saadeti Eestisse ja siin ka lõpevad andmed tema kohta.
6. august
1938.a-l valiti spordiseltsi “Võimula” esimeheks, samal ajal oli
ka aktiivne kaitseliitlane ja selle töö eest pälvis Kaitseliidu Valgeristi. Tema töökohaks oli politseijaoskond endises Pavandu kõrtsis, mille rehetare osas oli spordiseltsi “Võimula” treeningruumid. On teada, et A. Mikkoril oli nn.”raske rusikas” ja selle tugevust said tunda ka mitmed kohalikud kaagid ja see profülaktika oli tunduvalt tulemuslikum kui paberimäärimine. Konstaabel oli niivõrd au sees mees, et keegi tema “meetodi” peale kaebama ei läinud ja lahku mindi hoopis sõpradena või arusaajate inimestena. 1940.a.septembris A. Mikkor arreteeriti ja viidi Rakvere vanglasse ja siit edasi Komi vangilaagrisse, kus 1941.a. talvel jäi A. Mikkori süda seisma.
rubla ja ehitusmeistrina oli kirjas Jaan Lindemann.
esimene Põllu- ja käsitöönäitus, mille korraldasid Jõhvi, Vaivara ja
Kuremäe põllumeeste seltsid. Väljapanekud olid toredad ja piletiga
külastajaid registreeriti 2380. Üleüldine sissetulek oli 776 rubla
ja pool sellest läks kulude katteks. Välja anti 72 auhinda ja üldine
kord näitusel oli kõigiti hää ja eeskujulik.
“Õhupall Leningradist Kiviõlli.
Eile nähti Püssi-Lüganuse piirkonnas õhupalli, mis pealtvaatajate jutu järgi on maha langenud Lüganuse lähedale metsa. Ümbruskonna
elanike poolt alustati mahalangenud õhupalli otsimist, kuid õhtuni
ei õnnestunud seda veel leida. Arvatakse, et õhupall on üles lastud Leningradist, ning tuulega siia triivinud.”
“Kohtla-Järve I Laulupäeva puhul, milline teatavasti tõotab üsna suu
reks kujuneda oma poolteisetuhande tegelasega, ehitati uus laululava, milline juba valminud. Laululava on ehitatud pordiväljakule ja jääb püsivehitusena alale, kusjuures teda staadionul kasutatakse spordivõistluste puhul tribüünina. Lava läks maksma 3500 krooni.”
P.S. Siia võib juurde lisada, et see-laululava tribüün on tänaseni
kasutatav tribüünina.”
A. Ruusmaa.