09.07.1884 sündis Inglismaal William DUNN, kes oli inglastele
kuuluva New Consolitated Gold Fields Ltd. õlivabrikute juhataja
Kohtla (Kohtla-Nõmmel). Ta oli golfi pioneer Eestis, tema algatusel ehitati Roodu-Nõmmele golfirada. Toetas igati Kohtla kandi kultuuri- ja spordielu ning aitas ka ise üritusi läbi viia.
(vaata VE-st W. Dunn).
09.07.1892.a.-l sündis Kalvi vallas tulevane veltveebel Andres
KITSEL, kes osales Eesti Vabadussõjas 5. jalaväerügemendi koosseisus Narva ja Pihkva all. Tema teeneid märgiti II liigi 3. järgu
Vabadusristiga. Suri 23.05.1947.a-l ja on maetud Viru-Nigula kalmistule.
09-07.1895 tuli Jõhvi mõisa kolmeks päevaks kokku Eestimaa
parunite-põllumeeste selts, et tutvuda Jõhvi mõisa eeskujuliku
looma- ja põllumajandusega. Kokkutuleku suurimaks kiituseks oli
Jõhvi mõisa omaniku paruni GIRARDI valimine seltsi uueks esimeheks. See oli toona suurim tiitel Põhja-Eesti põllumeestele. Seega sai järgmiseks perioodiks GIRARDIST Põhja-Eesti
Põllumeeste Seltsi elu korraldaja. (L.Kiisma andmeil).
09.07.1938 ilmus ajalehes “Eesti Päevaleht” artikkel: “Kindral Österman tutvus ka õlitööstusega.
Soome sõjajõudude ülemjuhataja kindral Österman peatus koos oma kaaslaste ja kindral Laidoneriga neljapäeva õhtul ka Kiviõlis. Tehase juures võtsid külalisi vastu õlivabrikute kõrgemad juhid.
“Õlilinn” oli külaskäigu puhul ehitud eesti ja soome rahvuslippudega. Vennasrahvaste kõrgemad sõjaväelased tutvusid õlivabrikute ja allmaakaevandustega ja jätkasid autodel sõitu Narva-Jõesuhu.”
09.07.1939 toimus viimane sõjaeelne laulupäev Vaivaras, kus üles astus 23 laulukoori ja orkestrit,samuti rahvatantsijad – kokku 650 esinejat. Kohale oli tulnud ka soomlased Tütarsaarelt ja õhtu lõppes Hugo Raudsepa näidendiga “Lipud tornis” Vaivara Rahvamajas. (Kodu-uurijate V. Orava ja S. Hurma andmeil).
09.07.1940 hävitati Eesti Vabadussõja mälestussammas Krivasoos Kriuša lanegenuile ja Kose valla Vabadussõja langenuile ning
punase terrori ohvritele, mis oli avatud 24.06.1936.a. Autoritena on kirjas Radlov, Pikof ja kotka kuju tegi jõhvilane A. Kask.
09.07.1941.a. hilisõhtul mõrvasid kohalikud kommunistid Toila raudteejaama lähedal Tallinn-Narva mnt.182. kilomeetril Jõhvi kiri
kuõpetaja praost Jaak Variku, Jõhvi Piimaühingu meieri Elmar Nurga ja Atsalama põllumehe Robert Kronki. J. Variku mälestuseks on Jõhvi kiriku seinale paigaldatud mälestustahvel.
09.07.1948 sündis Väike-Maarjas helilooja ja dirigent Priit RAIK, kes on pidanud Tallinna Konservatooriumis puhkpilliosakonna
õppejõu ametit, töötanud sõjaväeorkestritega ja ka ise kirjutanud
puhkpillipalu. (S. Hurma andmed).
09.07.1994 tähistati Vaivaras Narva ja Sinimägede kaitselahingute 50 aastapäeva. Samal päeval esines meeskoor “Kaevur” Narva linna päevadel ja see oli meeskoorile 545 avalik ülesastumine
(S. Hurma andmed).
9. juuli
kuuluva New Consolitated Gold Fields Ltd. õlivabrikute juhataja
Kohtla (Kohtla-Nõmmel). Ta oli golfi pioneer Eestis, tema algatusel ehitati Roodu-Nõmmele golfirada. Toetas igati Kohtla kandi kultuuri- ja spordielu ning aitas ka ise üritusi läbi viia.
(vaata VE-st W. Dunn).
KITSEL, kes osales Eesti Vabadussõjas 5. jalaväerügemendi koosseisus Narva ja Pihkva all. Tema teeneid märgiti II liigi 3. järgu
Vabadusristiga. Suri 23.05.1947.a-l ja on maetud Viru-Nigula kalmistule.
parunite-põllumeeste selts, et tutvuda Jõhvi mõisa eeskujuliku
looma- ja põllumajandusega. Kokkutuleku suurimaks kiituseks oli
Jõhvi mõisa omaniku paruni GIRARDI valimine seltsi uueks esimeheks. See oli toona suurim tiitel Põhja-Eesti põllumeestele. Seega sai järgmiseks perioodiks GIRARDIST Põhja-Eesti
Põllumeeste Seltsi elu korraldaja. (L.Kiisma andmeil).
Soome sõjajõudude ülemjuhataja kindral Österman peatus koos oma kaaslaste ja kindral Laidoneriga neljapäeva õhtul ka Kiviõlis. Tehase juures võtsid külalisi vastu õlivabrikute kõrgemad juhid.
“Õlilinn” oli külaskäigu puhul ehitud eesti ja soome rahvuslippudega. Vennasrahvaste kõrgemad sõjaväelased tutvusid õlivabrikute ja allmaakaevandustega ja jätkasid autodel sõitu Narva-Jõesuhu.”
punase terrori ohvritele, mis oli avatud 24.06.1936.a. Autoritena on kirjas Radlov, Pikof ja kotka kuju tegi jõhvilane A. Kask.
kuõpetaja praost Jaak Variku, Jõhvi Piimaühingu meieri Elmar Nurga ja Atsalama põllumehe Robert Kronki. J. Variku mälestuseks on Jõhvi kiriku seinale paigaldatud mälestustahvel.
õppejõu ametit, töötanud sõjaväeorkestritega ja ka ise kirjutanud
puhkpillipalu. (S. Hurma andmed).
(S. Hurma andmed).