06.07.1908 sündis Kohtla-Järvel Endel VIIRSALU, kes oli keevitajaks AS-is Esimene Pölevkivitööstus. Sporlastee kulges läbi ÜENÜ Järve spordiosakonna. E. Viirsalu nimel oli ka Järve küla ja ÜENÜ rekord 1500 meetri jooksus 4.31,9 min. 1932.a. saavutas E.Viirsalu ÜENÜ Alutaguse ringkonna meistritiitli 1500 meetri jooksus. Ta tegutses aktiivselt ka Kohtla-Järve kaevanduse haridusseltsis ja tuletörjeühingus. Viimases pälvis ta Eesti Tuletõrje Seltsi hooldusmärgi.
Ajaleht “Esmaspäev” avaldas 06. juulil 1925. aastal järgmise artikli:
“Pärlikarbid põlevkivis.
Neil päevil kõndis Kohtla turul keegi tööline ja pakkus pärleid müüa. Pärleid oli tal umbes tosina osa, kõik ühesugused väikesed, vast kõigepeenema linnuhaavli suurused. Küsimise peale, kust ta need pärlid saanud, vastas tööline, et põlevkivist kivistunud limukate karpide seest. Näitas isegi karpe, kust seest ta pärlid leidnud. Tööline ostjat oma “põlevkivi pärlitele” ei leidnud, küll aga uskusid paljud, et mees tõepoolest pärlid põlevkivist hankinud. Paljud töölised sorivad nüüd põlevkivi enne vagonetti viskamist hoolega läbi.
06.07.1925 sündis Vaivara vallas Olev TARE, kes õpilasena siirdus Soome 13.11.1943 ja oli väljaõppeö Taavettis allohvitseride koolis, kus teenis välja kaprali auastme. Oma lahinguteed käis Viiburi lahel ja Vuoksel. 19.08.1944 sai sõjatee Soomes läbi ja ta saadeti Eestisse Kehra õppelaagrisse (tegelikult vangilaagrisse) ja siit edasi Maardu laagrisse.
Tal õnnestus pääseda koos sakslastega Saksamaale ja sattus väljahõppele Neuhammerisse. Sõjatee viis edasi Saksamaa poole. Sattus aga Tshehhimaal vangi ja suunati Vorkuta vangilaagrisse. Edasi suunati Sillamäe tööpataljoni ja siin töötas kuni vabanemiseni 1950.a. Läks õppima Olustvere tehnikumi ja hiljem töötas Eesti Projektis Tallinnas. (2001.a. andmeil elab Tallinnas).
Utria dessandi mälestuskivi. Meenutamaks 17. ja 18.jaanuari 1919.a. eestlaste ja soomlaste edukat dessanti Utrias, avati siin 30.juulil 1933 mälestuskivi Utria dessandi sõduritele. Mälestuskivi autoriks oli A.Danilov. See kivi hävitati 05.11.1940.a. Samba taasavamine oli Utria küla 750 aastapäeva ürituste raames 06.07.1991. Taasavamise juures olid tegevad Raudsoode suguvõsa esindajad Jüri Ojaveer ja Mati Rautso. Raudsoo August (06.10.1897-03.03.1962) sai kapralina II liigi 3. järgu Vabadusristi.
Muuseumi materjalide ja Ida-Viru SOMS-i kroonika põhjal
Arthur Ruusmaa.
6. juuli
“Pärlikarbid põlevkivis.
Neil päevil kõndis Kohtla turul keegi tööline ja pakkus pärleid müüa. Pärleid oli tal umbes tosina osa, kõik ühesugused väikesed, vast kõigepeenema linnuhaavli suurused. Küsimise peale, kust ta need pärlid saanud, vastas tööline, et põlevkivist kivistunud limukate karpide seest. Näitas isegi karpe, kust seest ta pärlid leidnud. Tööline ostjat oma “põlevkivi pärlitele” ei leidnud, küll aga uskusid paljud, et mees tõepoolest pärlid põlevkivist hankinud. Paljud töölised sorivad nüüd põlevkivi enne vagonetti viskamist hoolega läbi.
Tal õnnestus pääseda koos sakslastega Saksamaale ja sattus väljahõppele Neuhammerisse. Sõjatee viis edasi Saksamaa poole. Sattus aga Tshehhimaal vangi ja suunati Vorkuta vangilaagrisse. Edasi suunati Sillamäe tööpataljoni ja siin töötas kuni vabanemiseni 1950.a. Läks õppima Olustvere tehnikumi ja hiljem töötas Eesti Projektis Tallinnas. (2001.a. andmeil elab Tallinnas).
Muuseumi materjalide ja Ida-Viru SOMS-i kroonika põhjal
Arthur Ruusmaa.