02.07.1913 sündis Järve külas Aadam PÄÄRO, kes oli kantselei
ametnikuna ametis Kohtla ja Järve vallavalitsuses. Ta kuulus kohaliku ÜENÜ ridadesse ja kaitses osakonna spordiau kergejõustikus (isiklike rekorditena on kirjas 100 meetris 11,7 sek, kaugushüppes 6,42 m.). Lisaks pidas ka poksi- ja maadluskohtuniku ametit. A.Pääro oli ka tuntud spordiajakirjanik – tema sulest on ilmunud lisaks spordikommentaaridele hea kirjutis Järve külas toimunud lahingutest Eesti vabadussõja ajal (16.01.1919.a.). Oma ühiskondlikku tegevust jätkas ka Järve Tuletõrje Üksuses. 1944.a-l õnnestus tal minna Saksamaale ja siit edasi USA-sse, kus ka praegu elab (2001.a. andmeil).
Andmed Neeme Päärolt.
02.07.1917.a.-l korraldas Narva Seltskondlik Komitee rahvaküsitluse ja enamik vastajatest pooldas Narva ümbruskonna eraldumist Jamburgi maakonnast ja omaette Narva maakonna loomist Eestimaa koosseisus.
02.07.1918. a-l sündis Narvas ENSV riigi- ja parteitegelane Albert
LAUS, kes on olnud Eesti NSV Kultuuriministriks 19.04.1963 – 08.06.1973.a. kolme valitsuse koosseisus. A.Laus suri Tallinnas 18.02.1986.a.-l
02.07.1925.a-l sündis Narvas tulevane soomepoiss Herman HUNT, kes õpilasena läks Soome 29.11.1943.a.-l. Teenis mereväes, kus teenis välja 2. kl Vabadusmedali. Eestisse saadeti tagasi 02.09.1944. Tema maine teekond lõppes 02.02.1992.
02.07.1932.a-l külastas Kiviõli Põlevkivitööstust Rootsi kroonprints Gustav Adolf.
02.07.1937.a.-l sündis Tartus arhitekt Maie Penjam (Everest), kes
1991. a-l projekteeris Narva-Jõesuu algkooli koos muusikakooliga.
02.07.1950.a.-l oli Toila-Orus teine Jõhvimaa laulupäev.
02.07.1960.a.-l sündis arhitekt Jüri SIIM, kelle loomingut on tutvustatud Jõhvi Kuntikooli juubelinäituse raames Valges saalis
(tema projektid). Tema üks kuulsamaid töid on seni olnud Tartu Postimaja.
2. juuli
ametnikuna ametis Kohtla ja Järve vallavalitsuses. Ta kuulus kohaliku ÜENÜ ridadesse ja kaitses osakonna spordiau kergejõustikus (isiklike rekorditena on kirjas 100 meetris 11,7 sek, kaugushüppes 6,42 m.). Lisaks pidas ka poksi- ja maadluskohtuniku ametit. A.Pääro oli ka tuntud spordiajakirjanik – tema sulest on ilmunud lisaks spordikommentaaridele hea kirjutis Järve külas toimunud lahingutest Eesti vabadussõja ajal (16.01.1919.a.). Oma ühiskondlikku tegevust jätkas ka Järve Tuletõrje Üksuses. 1944.a-l õnnestus tal minna Saksamaale ja siit edasi USA-sse, kus ka praegu elab (2001.a. andmeil).
Andmed Neeme Päärolt.
LAUS, kes on olnud Eesti NSV Kultuuriministriks 19.04.1963 – 08.06.1973.a. kolme valitsuse koosseisus. A.Laus suri Tallinnas 18.02.1986.a.-l
1991. a-l projekteeris Narva-Jõesuu algkooli koos muusikakooliga.
(tema projektid). Tema üks kuulsamaid töid on seni olnud Tartu Postimaja.