14. mai

  • 14.05.1662 sündis Riias trükkal Johann KÖHLER (Köler), kes töötas aastatel 1695-1704 Narva esimese trükkalina. 1702 andis välja ajalehte Narvische Post-Zeitung. Tema väljaandel ilmus ka eesti vanim teadaolev eestikeelne kalender “Eesti-Ma Rahva Kalender ehk Täht-Ramat 1731. Aasta peäle.” J.Kõhler suri 12.11.1736.
  • 14.05.1885 pandi nurgakivi Lutheri abikirikule Kuremäel. Tseremoonial osalesid Järve, Puru, Atsalama ja Iisaku mängukoorid. Kiriku maksumuseks oli 7200 rubla. Ehitustööd tehti Rakvere ehitusmeistri Mody juhatusel. Tema on muuseas ehitanud ka Illuka mõisahoone 1888.
  • 14.05.1890 sündis Narvas muusikamees ja pedagoog Johannes Helila-Muda. Ta õppis Narva Muusikakoolis, hiljem Peterburi Konservatooriumis trombooni ja tuuba eriala. Mõned aastad töötas ta Peterburis Vene Muusikaseltsi sümfooniaorkestris. 1920.-l hakkas tööle Estonia teatri orkestris. Pidas ka õpetaja ametit Tallinna Õpetajate Seminaris  ja koolides. 1931-1940 oli Eesti Muusikamuuseumi Ühingu esimees ja tegi palju eesti muusika ajaloo jäädvustamiseks. J.Helila-Muda suri Tallinnas 18.02.1947.
  • 14.05.1895 sündis Maidla vallas tulevane veltveebel Herman VAHMANN, kes tegi Vabadussõja läbi 4.Jalaväerügemendi 6.kompaniis. Osales lahingutes Aleksandrovskaja Gorka, Krasnaja Gorka, Keikino, Feodorovka, Sala mõisa ja Kalivere all. Tema teeneid Vabadussõjas märkis I liigi 3.järgu Vabadusrist. Eluloo andmed lõpevad märkusega – surnud peale 1937. aastat.
  • 14.05.1896 peeti Vene keisri kroonimispidu ka Alutagusel õige lõbusal ja ladusal viisil. Kahe päeva jooksul oli Jõhvis kaks lastepidu – üks mõisnike ja teine Jõhvi õigeusu kihelkonna eestseisjate korraldusel. Mõlemal peol jagati lastele kingitusi ja pakuti mõndagi lõbusat (nii joodavat kui ka silmailu – A.R.).
  • 14.05.1927 sündis Avinurmes talupoja peres tulevane kirjanik Heino KIIK. 1963.-st kutseline kirjanik, enne seda on pidanud agronoomi, agrobioloogi, pargiaedniku ja ajakirjaniku ametit. H.Kiik on olnud ametis ka Kirjanike Liidu sekretärina ja Kirjandusfondi juhatuse esimehena ja oli ka kirjastuskooperatiivu “KUPAR” esimees (1987-1898), siis kirjastuskooperatiivi OLLI esimees. Ta on kirjutanud romaanid”Arve Jomm” (1971-1990), “Tondiöömaja” (1986.a-l sai selle eest romaanivõistluse I auhinna), “Elupadrik“, Siberisse küüditatute elu pajatav romaan kirjades “Maria Siberimaal” jpt. Samuti on tema loomingus mitmeid näidendeid ja olustikukirjeldusi.
  • 14.05.1985 oli Kohtla-Järvel Mari-Krõõt Nurga diplomikontsert meeskoor “Kaevuriga”; viimastele oli see 425 avalik ülesastumine.

Arthur Ruusmaa, kasutatud S.Hurma ja muuseumi materjale ja väljakirjutisi.