22. aprill

22.04.1876 sündis Väike-Maarjas maadluskuulsus Georg Lurich.

22.04.1905 sündis Novgorodis kooliõpetaja peres maalikunstnik Priidu AAVIK. Kunstihariduse sai ta A.Laikmaa ateljeekoolis ja “Pallasaes”. Täiendas end Pariisis. Ta oli Üleliidulise Rahvamajandussaavutuste Näituse Eesti paviljoni ja Eesti NSV Rahvamajandusnäituse peakunstnik.  Kunstnikuna on tema loomingu peateemadeks ajaloo-, maastiku- ja olustikumaalid ning portreed. Põlevkivimuuseumi kogudes on Priidu Aavikult 11 tööd, enamuses 1966.a. käigust põlevkivimaale. P.Aavik suri Tallinnas oma 86. sünnipäeval.

22.04.1936 alustas tööd Sillamäe õlivabrik, mille panid käima rootslased. Päevatoodanguks oli 60 tonni õli, millest saadi omakorda ligi 20 tonni kõrgekvaliteedilist bensiini. Vabrikul oli 12 hoonet ja 7 õlipaaki (2 suurt ja 3 väikest õlide,  2 suurt paaki bensiini tarvis, kuhu kokku mahtus 6000 tonni vedelikku). Õlivabriku juurest ehitati laia- ja kitsaroopaline raudtee Vaivara jaama (pikkus oli 3,5 km). Vaivarast omakorda viis 5 km raudtee Viivikonda, kus peagi vabriku kaevandus (karjäär-A.R.) avati ja tööd sai 100 inimest. Vabriku sisseseadeid uuendas ja täiendas Franz Krulli tehas.
Esimene põlevkivi Sillamäe õlitehase ahju lasti 22.04.1936 kell 1.45 päeval ja kella 5 paiku saadi esimene toodang õli ja bensiini.
Protsessi jälgidis Eestimaa Õlikonsortsiumi (nii oli vabriku nimi -A.R.)esindaja ja üldvolinik doktor Leonid Pumpiansky, rootslastest insener Klarke, insener Langre ja tehniline insener J.Lasberg.
Elektrivoolu tarvitati 300 kwh ja saadi Narva jõujaamast. Sillamäe õlivabrikus leidis tööd 389 töölist. Kuid välitööde lõppemisega arv vähenes ja alalist tööd said 220 töölist-teenistujat, neist 120 vabriku ja 100 kaevanduse juures. Siiani tuuakse põlevkivi “Küttejõu” karjäärist, oma kaevandus s.t.Viivikond avati sama aasta juunis. 
Selle päevade ajalehtede artiklitest väljavõtteid tegi Arthur Ruusmaa.

22.04.1945 maeti Jõhvi uuele surnuaiale viisteist 1941.a. sügisel Toila metsas mõrvatut, keda süüdistati kommunistlikus tegevuses.
1950 avati neile mälestussammas, millest hiljem sai mälestusmärk langenud punaväelastele. (See olematutele punaväelastele püstitatud mälestusmärk püsib tänaseni. Alles eelmisel 2001. aastal tehti Venemaa Saatkonna abil siin suur korrastustöö. Aastaid tagasi püüdis Jõhvi Muinsuskaitse Klubi ja Ida-Viru SOMS sambal olevad tahvlid ametlikult maha võtta ja Vaivara kangelaskalmistule panna, siiani on see tegemata).

22.04.1954 sündis keraamik Georg Bogatkin, kelle keraamika näitus koos ema Valli akvarellidega oli väljas Valges saalis. Georgi poolt on tehtud trahteri Valge hobu: sisekujundus.

22.04.1991 avati Jõhvi apteegi 150. aastapäeval mälestustahvel Jõhvi muusikakooli seinal “Siin asus Eesti üks vanemaid maa-apteeke”

22.-24.04.1992 külastas Rootsi kuningas Carl XVI Gustav koos
kuninganna Silviaga ametliku visiidi raames Eestimaad. Kuninglik paar viibis Tartus Gustav II Adolfi mälestussamba taasavamisel. Kuningas Carl XVI Gustav külastas ka Aidu karjääri (kus kohtus ka põlevkivikuninga Väino Viilupiga) ja Purtse kindluselamut, mille lähedale istutas ka kuningliku tamme.

Arthur RUUSMAA muuseumi materjalide põhjal.