24. veebruar

24.02.1835 – sündis tööstur Franz Krull, kelle tehastes valmistati põlevkivitööstuses kasutatud vagonette ja auruvedureid. Hiljem tehti siin ka katlaid elektrijaamadele ja selgus, et F. Krulli tehase katlad olid oskuslikult valmistatud ja pidasid vastu põlevkivituha sadestumisele ja hävitustööle.

24.02.1905 – sündis ärimees Paul Saulep, kellele kuulus Jõhvis kauplus, mis asus endise “Gastronoomi” kaupluse kohal. Saulepi kaupluses kaubeldi värvide, põllurammu ja jalgratastega (selle lugesin välja vanalt fotolt poesildilt). P. Saulep lasti maha 1941 Maarja-Magdaleena kihelkonnas.

24.02.1918 – kuulutati Eesti Vabariigi iseseisvus välja Tallinnas. Päästekomitee hakkas avalikult tegutsema ja õhtuks oli paigas ka esimene Ajutine Valitsus. Suurem osa pealinnast läks Eesti relvaüksuste kontrolli alla.

24.02.1927 – sündis meie kandi üks tuntumaid kirjakunstnikke Viktor Roosipuu. Tema kujundatud on paljude Virumaa organisatsioonide ja ettevõtete embleemid (logod), märgid, medalid, lipud, linnade ja valdade lipud ja vapid (Püssi, Kohtla-Nõmme, lühikest aega oli kasutusel ka tema puna-kuldne krooni (terrikoonide) ja tähekesega Kohtla-Järve linna vapp), ajalehtede päismikke (ka “Põhjaranniku” eelkäija “Leninlik Lipp” päised ja nimi oli V. Roosipuu poolt kujundatud). Ka enamus Kohtla-Nõmme ajalooringi töödest, kutsetest, embleemidest jms on V. Roosipuu kujundatud. Mõned aastad tagasi oli Põlevkivimuuseumis väljas V. Roosipuu loomingu näitud ja seal saime hea ülevaate, millega üks oskaja mees vabal ajal tegeleb ja kindlasti on tema joon märgatav ka Kohtla-Nõmme sepa Hussari loomingus. V. Roosipuu on aktiivselt osalev Ida-Virumaa sõjaveteranide ühenduses, Memento liikumises ja arvatavasti on raske üles lugeda kõiki neid au-, tänu- ja juubelikirju, mis on saanud esitamisküpseks V.Roosipuu sule all. Tema kaasabil on oma embleemi (logo) saanud ka Ida-Viru SOMS. Kõikide Põlevkivimuuseumi töötajate ja Ida-Viru SOMSi liikmete poolt parimad õnnesoovid, tugev käepigistus ja edukat loomeperioodi järgmiseks veerandsajandiks.

24.02.1948 – Eesti NSV valitsus määras kindlaks kolhoosipere õue-aaiamaa suuruse (0,25-0,6 ha) ning isiklikus kasutuses olevate loomade piirmääraks seati: kuni 2 lehma;2 mullikat; 1 emis põrsastega; 10 lammast; 20 mesipuud ja piiramatul arvul küülikuid ja kodulinde.

ÜLEVAADE ISESEISVUSPÄEVADE TÄHISTAMISTEST
(mitte ainult Ida-Virumaal)

*24.02.1919 – tähistati Eesti Vabariigi I aastapäeva sõjaväeparaadiga Tallinnas. Meie kandi üheks suuremaks pidupäevaks kujunes Jõhvi vabastamine enamlaste võimu alt 16.01.1919.a. ja seda tähtpäeva tähistati erilise pidulikkusega .
*16.01.1924 tähistati Jõhvi vabastamise 5. aastapäeva. Majad olid lipuehtes,turuplatsil toimus paraad sõjaväeosa, tuletõrjujate, koolide ja hulga rahva osavõtul. Kirikus oli jumalateenistus ja koolides peeti vabastamisele pühendatud tunnid. Õhtul oli pritsimajas piduõhtu.
* 24.02.1928 tähistati pidulikult Eesti Vabariigi 10.aastapäeva ja sel puhul korraldati Jõhvi turuplatsil (praegune Keskväljak) sõjaväeparaad, millel osalesid Tammiku mõisas asunud 5. rügemendi 1. kuulipildurite kompanii, Kaitseliidu Jõhvi malevkond, Kaitseliidu ratsaeskadron, Kaitseliidu patarei (kaks kahurit), Jõhvi Vabatahtliku Tuletõrje kompanii, Jõhvi Gümnaasium. Paraadi võttis vastu Jõhvi garnisoni ülem kapten Eduard Paurmann.
* Väga pidulikuks kujunes Jõhvis ka Eesti Vabariigi 14. sünnipäev 24.02.1932 (seega 70 aastat tagas), mis algas päevakohase jumalateenistusega kohalikus kirikus. Kella poole üheks päeval kogunesid kohaliku kaitseväeosad Kitseliit, Naiskodukaitse ja tuletõrje paraadiks turuplatsile mille võttis vastu kolonel W. Koch, kes märkis oma kõnes, et oleme õppinud tahtma liig palju abi riigilt. Kuigi oleme riiklikult iseseisvad, siiski vajame veel väga isiklikku sisemist iseseisvust. Järgmisena esines toonane Jõhvi alevivanem R. Lepik. Kuigi ilm kaunis külm ja tuuline oli, ei heidutanud see paraadi vaatama tulnud rahvamurdu. Pärast paraadi läks rahvas tuletõrje seltsimajja (praeguse bussijaama kohal) ja saal sai rahvast nii täis, et hilisemad tulijad pidid ruumipuudusel tagasi pöörduma. Õhtul peeti samas pidu, mille tulud läksid tulevikus rajatava Jõhvi Vabadussamba fondi (sammas ise avati 10.06.1935.a.)
* 24.02.1934 – Eesti Vabariigi aastapäeva puhul kanti pritsimajas ette A. Aru näidend “Ingeri kuningas”.
* 23.02.1939 – Jõhvist läksid noorkotkad, kodutütred ja skaudid tõrvikutega rongkäigus kapten Hugo Jürgensoni mälestussamba juurde (asus Kõrve kõrtsi juures Toila maanteesilla lähedal, praeguseks on see sammas taastatud) ja süütasid küünlad. 23.02.1993 kogunesid samasse kohta kodutütred, kaitseliitlased ja kodu-uurijad, asetasid pärja ja süütasid küünlad.
* 24.02.1942 – Estonia kontsertsaalis oli aktus, et tähistada “vabaduspäeva”, mil Eesti rahvas vabanes Venemaa ikkest. Kuuldused, nagu teataks aktusel omariikluse taastamisest, osutusid valeks ja ainsaks “järelandmiseks” saksa võimude poolt oli luba kanda aktusel Eesti Vabadusristi.
* 24.02.1944 – 20. Eesti Diviis tähistas Eesti Vabariigi  26. aastapäeva Riigiküla sillapea likvideerimisega. Mitmed eestlased said sel päeval rinda ja kaela raud- ja rüütliristid.
* 24.02.1948 – Kohtla-Järve 1. keskkooli kolm poissi otsustasid tähistada Eesti Vabariigi aastapäeva. Selleks tehti elupuuokstest pärg (need ei pudenenud põues kandes). Vanast lipuriidest õnnestus hankida kolm lindikatket, millest tehti rahvusvärvides lint. Pärg hõlma all asuti teele vanalinnas asuva Kalevi Maleva mälestussamba asukoha poole (sammas ise oli hävitatud 1945) Poisid hargnesid, üks asus luurele apteegi juurde (vana apteek asus Järveküla tee ja Laia tänava ristumiskoha juures, vundamendi katkeid on praegugi veel näha), teine poiss läks linna suunas ja kolmas ausamba koha suunas, pani sinna ruttu pärja ja töttas kooli poole. Kuna koolis tunnid toimusid tänavapoolsetes klassiruumides (see on vana kaevanduskool vanalinnas), siis said poisid salamahti piiluda samba suunas, kuid nad ei märganud midagi, sest kedagi ei olnud sinna suunas teel. Õhtupoolikul võeti ette suusaretk pargi suunas ja kuidagi märkamatult sõideti mööda ka ausamba kohast, kuid pärga ja linti ei olnud enam kohal. “Süüdlasi” ei otsitud või ei osatud neid koolipoistes arvata, sest ka kooli ei puistatud. Selle tükiga said hakkama Uno Säästla (praegune “Memento” juht Ida-Virumaal, Purtse Leinapargi üks rajajatest), Lembit Moosel ja Väino Mehide (temalt on ka see meenutus). Edasisi üritusi samba asukoha juures ta ei mäletanud. Veel on teada üks sündmus 1980test aastatest kui kolm koolipoissi (jälle Kohtla-Järve 1. keskkoolist, nüüd juba Katse tänava koolist) panid sini-must-valge lipu toonasele kohvikule L. Koidula tänavas ja nad said karistada. Oleks hea, kui selle sündmuse meenutused jõuaksid ka siia lehele ja muuseumi kogudesse.
* 24.02.1977 varahommikul lehvis sini-must-valge lipp Tartus Vanemuise teatrihoone katusel, meenutamaks Eesti Vabariigi 59. sünnipäeva.
* 24.02.1989 – Eesti Vabariigi 71. sünnipäeval heisati Rahvarinde ja valitsuse algatusel sini-must-valge rahvuslipp Pika Hermanni torni kuigi Eesti Muinsuskaitse Selts, ERSP, Eesti Kristlik Liit pidasid seda sammu ennatlikuks.
* 24.02.-01.03.1990.a. toimusid Eesti Kongressi valimised, kus osales 591 508 inimest, sh 557 613 Eesti Vabariigi kodanikku ja 34 345 kodakondsuse taotlejat. Kongressi koosseisu valiti 499 hääleõiguslikku delegaati (sh ka eesoleva kirjatüki autor).
* 24.02.1993 – Eesti Vabariigi 75. aastapäeval oli Kohtla-Järve vanalinnas Vabadussõja Järve lahingus (16.01.1919.a.) langenud Kalevi Malevlaste (10 langenut) mälestussamba teine taasavamine (seega kolmas avamine). Ausalt öeldes oli see Kohtla-Järve linna poolt mitteaus tegevus, sest plaanis oli Võidupühal avada korraga kaks mälestussammast Jõhvis ja Kohtla-Järvel, seekord aga “tegi” Kohtla-Järve Jõhvile ära. See oli väga pidulik üritus, mille puhuks valmis voldik (A. Ruusmaa koostöös Jõhvi restauraatoriga), avamisüritusel mängis Kohtla-Järve linnaorkester, kohal olid sõjaväelased ja kaitseliitlased, lasti aupauke ja inimeste silmades olid röömupisarad. See oli veel aeg, kui kohale kutsuti ka Ida-Virumaal elavaid Vabadusristi kavalere (toona oli veel elus viis vabadusristi kavaleri, praeguseks ei ole ka kogu Eestis enam ühtegi) ja vabadussõjast osavõtnuid (ka neid ei ole enam meie kandis) ja nii mitmedki osalised võtsid osa esimesest taasavamisest 1942. a.

Põlevkivimuuseumi kogude, ajalehe “Virumaa Teataja” ja mälestuste põhjal Arthur Ruusmaa.